Mis hetkest aga võib kedagi pidada üldse omastehooldajaks? Sellele küsimusele leiab väga põhjaliku vastuse leheküljelt omastehooldus.ee : " Omastehooldaja on inimene, kes hooldab pereliiget või lähedast, kes haiguse, puude või muust erivajadusest tingituna vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Omastehooldus võib olla lühiajaline ja ajutine, kuid on sageli just ööpäevaringne järelevalve ja hooldus. Hooldusvajadus võib välja kujuneda pikkamööda või olla tingitud ootamatust haigusest, õnnetusest või erilist hoolt vajava lapse sündimisest. Omastehooldajad on abikaasad, puudega lapse vanemad või oma eakate vanemate eest hoolt kandvad tütred ja pojad. Tavapärane hoolitsus muutub hooldustööks kui abivajadus on muutunud igapäevaseks, kui võetakse kasutusele kell ja kalender, kui hooldaja hakkab tundma väsimust. Omastehooldus pereelu osana võib tulla ellu mistahes perioodil, puudutada paljusid erinevaid peresid, võib muuta terve pere elu ja puudutada kogu peret. Erinevatest teenustest võib abi olla kogu perele, oluline on oma vajadusi märgata, abi küsida ja mitte üksi jääda." 

Hooldusvajadusega võib olla eakas sugulane, dementsuse diagnoosiga lähedane, insludi läbi teinud pereliige aga ka autismispektrihäire diagnoosiga laps, puudega nooruk jne. 2022. aastal läbi viidud Hoolduskoormuse uuringu järgi on hooldamisega tegelevate inimeste arv Eestis 159 500 - 180 300 inimest.  Siit lehelt leiad mõned küsimused, mis aitavad sul mõelda, kas ka sina oled omastehooldaja ning võib-olla vajad ka sina ise kogu hoolduskoormuse kõrval toetust ning tähelepanu. 

Hoolduskoormus võib olla pikaajaline, mahukas ning vaatamata soovist oma lähedast toetada ka väsitav, vihale ajav, läbipõlemist tekitav, suhteid sassi ajav jne. On oluline, et hooldaja hoiaks ka enda vaimset ning füüsilist tervist ning just seda toetust soovimegi oma kohtumistel pakkuda. 

Kohtumistel aitavad turvalist ruumi hoida loovterapeut Epp Sussen ja psühholoog-loovterapeut Laima Parik. Kohtumistel osalevad ka teised spetsialistid, et pakkuda võimalust vestlusteks erinevatel teemadel. Läbipõlemisest tuleb rääkima psühholoog-loovterapeut Eve Limbach Pirn, oma füüsilise keha toetamise võimalusi tutvustab kogemusnõustaja Katrin Polli, peresüsteemidest lähtuvat vaadet tutvustavad meie erinevad pereterapeudid. 

Anna oma osalemissoovist teada info@ojaveere.ee

Kohtumised viiakse läbi Raplamaa Partnerluskogu ühisstrateegias sisalduva ESF+ meetme „Sotsiaalne heaolu“ raames.